mida õpetavad ajalehed

0

Juba ammu on trükimeedia puhul pilt reaalsuse ja fiktsiooni või liialduse vahel hägustunud, ja on võimalik, et koolides ei jõuta nii kiiresti laste orienteerumisoskust ja kriitilist meelt suunata ja arendada, kui muudatuste esilekutsumiseks vaja läheb, seda enam, et kodudes on neid lapsi ootamas vanemad, kelle kriitiline meel ehk ei ole piisavalt arenenud, et koolis alustatut edasi arendada. Trükimeedia suhtumist ja käitumist selgitab Eneken Laasme tõdemus: Kommertsialiseerumise tingimustes on meedia põhiprobleemiks see, et kasumist saab ainus motiiv, mis tegelikult loeb ning meediatoodangu kommertslik keskkond takistab paljusid uuendusi ja loomingulisi võimalusi (Laasme, 2005).

Kas ajalehelugeja on piisavalt kogenud, et hinnata kõike, mida ta näeb ja loeb, piisavalt adekvaatselt ja kriitiliselt?

Millist kuvandit pakuvad ajalehed? Vastuse otsimisel vaadeldi Eesti nelja üleriigilise leviga päevalehte. Ajalehed, mis vaieldamatult kujundavad oma lugejaskonnale suhtumist ja loovad arusaamu. Vaatlust võib nimetada kvantitatiivseks kontentanalüüsiks, millega saab uurida seda, mida meedia näitab, kuid samas ei saa sellega uurida, kuidas uuritu auditooriumile mõjub (Bell, 2001, 13).

Vaatlusperioodiks valiti 2015. aasta märts ja oktoober, kuna neil perioodidel on tegemist aasta keskmiste ehitusmahtudega, mis aasta-aastalt korduvad  (külmadel talvekuudel on ehitustegevust vähem, soojal ajal mõnevõrra rohkem).

Ajalehtedes vaadeldi fotosid, kus oli kujutatud ehitustöid ja situatsioone, mida võib seostada (ka kaudselt) ehitustegevuse ja ehitamisega. Fotodele anti hinnang isikukaitsevahendite kasutamisele, riskivõtule, seadmete- või töövahendite kasutamisele. Vaadeldud fotode seas oli ka reklaamis kasutatud kompositsioone/illustratsioone, mis olid olemuselt ehitustegevuse ja ehitamisega seostatavad. Ei vaadeldud fotosid, mis olid sedavõrd töödeldud või oli foto kujutis trükitehniliselt udune ja ebaselge, et ei olnud aru saada, kas tegemist on korrektse või ebaõige töötamise viisi, isikukaitsevahendite ja seadmete või tööriistade kasutamisega.

Tulemused

George Gerbner (1969 „Toward „cultural indicators‟: the analysis of mass mediated public message systems“) alustas lühiajaliste mõjude uurimisega, kuid jõudis varsti järeldusele, et meedia puhul ei ole need nii olulised kui pikaajalised mõjud (Kõuts-Klemm & Korts, 2010, 31).

Vaadeldud ajalehtedest oli ehitustegevusega seostatavaid fotosid arvuliselt kõige vähem Õhtulehes (kokku 6 kujutist, millest 3 negatiivse sisuga) ja seetõttu on selle tulemus väheütlev.

Hoolimata negatiivse sisuga fotode esinemissageduse samast suurusjärgust olid Postimees ja Päevaleht fotode koguarvult mõnevõrra erinevates kategooriates – ajalehes Postimees (sh Tartu Postimees) loeti kokku 62 fotot, millest 13 ehk 21% olid negatiivsete sisuelementidega ja ajalehes Päevaleht (sh LP, Ärileht, Peoleht, Logistika, Lasteleht, Metsandusleht, Korteriühistute Leht, Metallileht, Ehitaja ja Renoveeri, LP Soovitab) loeti kokku vaid 20 ehitustegevusega seostatavat fotot, millest 4 olid negatiivset käitumiseeskuju või -signaali andvad.

Äripäev koos arvukate lisadega, mis erineb eelnimetatud päevalehtedest omaartiklite ja kasutatavate originaalfotode oluliselt suurema hulga poolest, eristub ka negatiivset eeskuju ja negatiivseid signaale andvate fotode esinemissageduse poolest, pakkudes lugejatele 41 ehitamist kajastava situatsioonifoto puhul 14 fotol ehk 34% puhkudel vale eeskuju.

Eeltoodu tugineb peamiselt järgmistele allikatele:

Kõuts-Klemm, R., Korts, K. (2010). Ülevaade meedia ja kommunikatsiooni teooriast. [Loengumaterjal]. Tartu: Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.

Laasme, E. (2005). Ajakirjanike ja suhtekorraldajate rollid, vastastikused arusaamad ning hoiakud ajakirjanduse ja suhtekorralduse suhtes. [Bakalaureusetöö]. Tartu: Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskond, Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.
Bell, P. (2001). Content analysis of visual images. van Leeuwen, T. & Jewitt, C. (toim.) Handbook of Visual Analysis. Los Angeles, London, New Delhi, Singapur: Sage Publications, lk 10–34.
Nakkurt, T. (2016). Tööohutuskasvatust mõjutavad tegurid ehitussektoris [magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut

Share.