Kord, korrastatus, koristamine

Kord on ohutu töötamise üheks alustalaks. Kord nagu reeglid – mõistetest kodukord, sisekord, riigikorraldus, töökorraldus, distsipliin…

Ettevõtte (või ehitusplatsi) läbimõeldud sisekord ja (ohutus)reeglid on eduka ehitustegevuse aluseks. Tegevusi planeerides ja neid ajaskaalal järjestades saab selgeks, mida on vaja, et kõik ootuspäraselt laabuks – mis ajal, kes, kuidas ja mida tegema peab. Nii hoidume tehnilistest fopaadest ja tagame inimeste ohutuse.

Esmapilgul lihtsana näiv ülesanne muutub keeruliseks aga niipea, kui kord ja reeglid selgelt kirja peavad saama. Meie peades on justnagu selgus ning eeldame, et ka teiste peades peaks valitsema samasugune selgus, aga reaalsus on tihtipeale teine. Seda võib võrrelda ajatajuga – ühele inimesele tähendab kokkulepe punktuaalselt täpset kohaletulekut, teisele aga pluss-miinus viitteist minutit.

Seega peavad sisekord või käitumisreeglid olema kirja pandud lihtsalt ja üheselt mõistetavalt.

Kord ja korrastatus (tööriistakastis, töökohal, ehitusplatsil) – mõistetest korraarmastus ja süsteem(sus).

Kui materjalid, tööriistad, seadmed on läbimõeldult ladustatud või paigaldatud, siis on neist ülevaade, need on kiiresti leitavad. Ruumipuudus ei saa olla probleemiks vaid mõnes mõttes pigem lahenduseks. Tööde korraldaja peab veidi enam kavandama ja korraldama ning töövõtjad seda korda järgima – mitte liiga palju materjale korraga kohale tooma, jäägid ja jäätmed kohe peale tööde lõppemist ära toimetama. See on ka väike viide nö timmitud ehitusele – korras töökoht ja korras ehitusplats tagavad ülevaate tööriistadest, seadmetest, materjalidest jne ning aitavad kiiremini ja optimaalsete kuludega eesmärgini jõuda.

Ehituses (ja mitte ainult) tähendab koristamine millegi prahist, mustusest või muust üleliigsest puhastamist või millegi korda tegemist.

Koristatud töökoht ja korras ehitusplats aitavad vältida õnnetusi. Kõndides tõuseb inimese jalg vaid 0,5-1,5 sentimeetrit ja iga pikendusjuhe, voolik, ämber või kast, mis on üle käigutee, võib põhjustada kukkumist. Umbes 20 protsenti kukkumisega seotud õnnetustest ja umbes 17 protsenti kukkumisi on toimunud just tasasel pinnal. Materjalide jäägid, mis on jäetud nii käiguteedele kui töökohtadesse vedelema, ei tee ehitusplatsil liikumist ohutumaks. Läbimõtlematult ja valesse kohta ladustatud materjalid, mida on kas raske kätte saada või milleni jõudmine on aeganõudev, ei aita kaasa töö õigeaegsele valmimisele.

Professionaali tunneb ära suhtumisest. Kui töökoht on läbimõeldult korraldatud – tööriistad ning materjalid sätitud käepäraselt, ning töötaja lahkudes on töökoht koristatud jääkidest ja puhas, on selge, et see töötaja näeb laiemat pilti. Amatöör aga lahmib liialt tühja ega mõista seoseid enda tegvuste vahel, seoseid teiste töödega ning ei väärtusta teisi töötajaid.