Leevendamaks raskeid tagajärgi
Seni, kuni juhtub palju raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi, peab olema valmis tõsiste tagajärgede leevendamiseks.
Viimasel ajal on palju muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seadust, mille viimane redaktsioon kehtib alates 30.07.2020. Seaduse paragrahv 132 räägib esmaabi korraldusest.
Kas esmaabi andja on käepärast?
Seaduse nõue: Tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu.
Sisuliselt tähendab eeltoodu ühisele töömaale saadetavate töötajate komplekteerimist selliselt, et esmaabi andmine oleks tagatud. Kui veidi sügavamalt sellele mõelda, siis töötajate hulgas, kes ehitusplatsile lähevad ja samas piirkonnas töötavad, peab olema rohkem kui üks esmaabiandja. Seda juhuks, kui ühe abiandjaga peaks midagi juhtuma.
Üks mis kindel – seda peab tagama iga tööandja ja pole mõtet loota peatöövõtjale, kelle seinal ilutseb teavitus nende ettevõtte esmaabiandja nimega. See inimene ei pruugi jõuda ehitusplatsi kaugeimasse serva või kõrgeimale korrusele piisavalt kiiresti.
Näiteks võib tuua raske verejooksu, kus reie- või õlavarre arteri vigastus võib minutiga viia eluohtliku verekaotuseni ning põhjustada teadvusekaotuse kuni 5 minutiga…
Hästi korraldatud esmaabi puhul on väljaõppe saanud esmaabiandja kiivril ka sellekohase piktogrammiga kleeps juhuks, kui keegi lähedalolija peaks esmaabi vajama.
Kui ehitusplatsi tööohutuse koordinaator võtab oma töökohustust südamega, siis ta jagab alltöövõtjate vahel esmaabiandjate kontakte, et juhul, kui alltöövõtjal on korraga kohal vaid paar inimest ja neist just esmaabiandmise oskusega töötaja saab viga ja vajab abi, saaks kõrvaltöötava ettevõtte esmaabiandmise oskustega töötaja teda aidata.
Kas esmaabivahendid on käepärast?
Seaduse nõue: Tööandja peab esmaabi andmiseks tagama töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse.
See nõue käib iga tööandja kohta. Eeltoodule lisaks peab ehitusplatsil tagama esmaabivahendite olemasolu ka peatöövõtja. Seda nõuet kirjeldab määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“, mille viimane redaktsioon hakkas kehtima 01.01.2019.
Liiga paljudel ehitusplatsidel on tööandjad suhtunud eeltoodud nõuetesse just nii, et küll peatöövõtja tagab esmaabivahendite olemasolu. Ja peatöövõtja tagabki – oma kontorisoojaku siseseinal. Ka peatöövõtja on inimene ja vajab söögipausi, lukustab lahkudes soojaku ukse ja esmaabivahendid jäävad luku taha…
Kui mõelda sellele, mis juhtub, kui betoneerimistöödel paiskub betooni silma ja et kõrgest leeliselisusest tingituna saab silma võrkkest jäädava kahjustuse tõenäoliselt kolme-nelja minutiga, siis see silmaloputusvedelik, mis peatöövõtja soojaku seinal olevas esmaabikapis seisab, seisab seal kasutult…
Järeldus: esmaabivahendid peavad olema töötamise kohas või vahetus läheduses ja kättesaadavad. Et neid paanikahoos oleks lihtne märgata, tuleb need tähistada.