Tööohutusmõõdik
Võime tõdeda, et Eesti on endiselt kehva tööohutuskultuuri ja arvukate tööõnnetustega Euroopa Liidus viimaste hulgas. Eriti halb on olukord ehitussektoris – raskete tööõnnetuste ja surmajuhtumitega on ehitussektor olnud pikki aastaid halvim1. Ilmselt seda teatakse – nähakse tulemust, vangutatakse pead ja ohatakse, ent tundub nagu ei mõistetaks, millest õnnetused alguse saavad.
Aga miks (rasked) õnnetused ikkagi juhtuvad hoolimata sellest, et õigusaktidega on sätestatud ehitusjuhtidele kohustus tööohutust korraldada ja koordineerida ning viia läbi kord nädalas ehitusplatsi üldkontroll? Kas seepärast, et seda pahatihti ei tehta või sootuks seepärast, et ei osata seda teha?
Liiga palju võib kuulda põhjendamatuid väiteid, et pole raha ja tööohutuse üldkontroll koos kaanevate tegevustega võtab liiga palju aega (nagu vigastused ja töösurmad ei tooks kaasa ülisuuri kulutusi ettevõttele, riigile, ühiskonnale ja nendega seotud asjaajamine ei võtka aega…).
Paljudel ettevõte juhtimispoliitikates on loosungid, et hoolime töötajatest ja korraldame töid ohutult…. Kui me soovime, kui me tõesti tahame muuta olukorda ja mitte vaid seepärast, et olla lähimaadest parim või Euroopas esimeste seas või maailmas tunnustatud, vaid selleks, et need ~10% tööga hõivatud Eesti inimestest, kes on leidnud rakenduse ehitussektoris, saaksid töötada ohutult ja vigastusteta ning teenida välja nii oma palga kui ettevõtte kasumi, peame alustama algusest. Tuleb aru saada, et nägemata ja mõistmata hetkeolukorda, ei saa seda muuta ega isegi mitte kavandada muudatusi. Me saame olukorda muuta alles siis, kui ehitusjuhid soovivad näha ja näevadki ning hakkavad mõistma, mis nende ehitusplatsil ohuolukordasid põhjustab. Selleks aga peab teadma täpselt, mis ehitusplatsil toimub.
Et teada, tuleb uurida. Lihtsaim viis reaalsest olukorrast teadasaamiseks on järgida õigusaktide nõudeid ja korraldada vähemalt kord nädalas ehitusplatsi üldkontroll ning tulemused adekvaatselt dokumenteerida. Senini lihtsaim viis ja -metoodika on väljatöötatud Soomes 1992. aastal ja kannab seal nimetust TR-mittari või TR-mittaus. Eesti keeles on see tööohutusmõõdik või tööohutuse mõõtmine. Meie kutsume seda lühidalt TOM-iks. Kuidas TOM “töötab”, saab kuulda meie koolitusel, ent aimu saab ka koolitusel kasutatavast õpivihikust (vt www.kaardipakk.ee/).
Kui eelnev huvi pakub, siis ole tähelepanelik – meil on olemas ka mobiilne rakendus eTOM™, mis aitab sul üldkontrolli aega veelgi kokku hoida ja tulemusi veelgi paremini kasutada.
1 2016. aasta töökeskkonna ülevaade (http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/tookeskkond_2016.pdf)