Veelkord tööohutusplaanist


Ehitajatega tööohutusest vesteldes võib mõnikord kuulda paradoksaalseid arvamusi. Ühtpidi kostub, et meie seadused ei võimalda teha seda või teist ja kõik on liiga üle reguleeritud. Teisalt täheldatakse, et see või teine asi peaks olema seadustega täpsemalt reguleeritud, et vältida mingi asja juhtumist või vastupidi – et mõni spetsiifiline asi saaks toimuda „normaalselt“. Kohati on ilmselt tegemist eetilise dilemmaga, millest kumab inimeste (mõtte)laiskuse kompenseerimiseks ootus ülitäpse regulatsiooni järele vaid seepärast, et ise ei peaks mõtlema ja otsustama – seadusi täpselt järgides pole ju võimalik eksida ja vääratada. Teisalt aga kallutavad niimoodi mõtlema stereotüüpsed arvamused, mis saavad „toitu“ teadmatusest – seadusi ei loeta sisusse süvenemata (nö kuulen, aga ei kuula).

See võib kõlada absurdselt, aga meie seadustest õhkub liberalismi. Näiteks määrus Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses – liberaalsus on sinna sisse kirjutatud, et võimaldada tehnoloogiate uuendamist ja -kasutuselevõttu, eeldades selle määrusega puudutatud inimestelt sealjuures vaid kaasamõtlemist ja antud vabaduse kurjasti mittekasutamist. Eeltoodu ilmekaks näiteks on tööohutuse plaan, mis nagu sõnadest mõista võib, ei ole ehitustööde kava (tinglikult reisikava, mis tehakse selleks, et leida ajaliselt, rahaliselt jne sobivaim lahendus punktist A punkti B jõudmiseks). Ehitustööde kava on selleks, et kavandada ehitamist, näha protsessi käiku ja kasutatavate tehnoloogiate-materjalide-metoodika vastastikuseid seoseid ja mõjusid ning leida sobivaim lahendus ja (loomulikult) õige hind).

Tööohutuse plaan on (kirjalik) plaan, mis annab ülevaate tööohutuse korraldamisest ehitusplatsil. Ja nagu iga hea plaan, nii tehakse ka see enne tööde algust, mitte pärast.

Pärast ehitustööde lõppu ja objekti lõpetamist võib oma mälestused raamatuks kirjutada või neist filmi teha, ent tööohutuse plaan peab olema olemas enne töödega alustamist. Seda (tööohutuse plaani koostamise) nõuet reguleerib määrus ja seda ega nõudeid selle osadele ei tohi eirata.

Tööohutuse plaan ei ole hüpoteetiline (oletuslik) või endeline (ennustuslik) vaid konkreetne ja ülevaatlik – tööohutusplaani pole mõtet teha liiga üksikasjalikuks. Üksikasjade ja väga täpse tegevuskava jaoks olgu mujal maailmas laialt kasutatavat töömeetodi kirjeldus (ing.k Work Method Statement – töömeetodi kirjeldus on osa tööohutuse plaanist. Seda dokumenti kasutatakse ehituses eeskätt kirjeldamaks konkreetseid juhiseid tööülesande ohutuks täitmiseks või seadme käitamiseks ja sellele (nendele) viidatakse tööohutusplaanis, kui asjaolud seda nõuavad).

Tööohutusplaanis pole kohta suurtele sõnadele ja kõlavatele visioonidele, see on tööriist, mis selgitab ehitusplatsil toimuvat, kasutatavaid tööohutusmeetmeid ja annab selguse (oluliste) tööetappide ajakavast üksikasjadesse sügavuti laskumata ning muudest asjakohastest üldistest reeglitest, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja annavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse töötada ohutult.

Aga liberalism? Kuhu see jääb?

Määrus Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses annab ehitusjuhtidele ette minimaalsed nõuded, mille üldine järgimine ehitamise korraldamisel on kohustuslik, ent nende nõuete täitmiseks on jäetud küllaldaselt valikuvabadust ja võimalusi, peamine, et tööd oleksid korraldatud ohutult.

K: Miks ei ole mõtet kopeerida tööohutusplaani sisse esmapilgul olulisena näivaid (ja mitte ainult) tööohutusjuhendeid jms?
V: inimesed loevad ja mõistavad keskmiselt umbes 500 tähemärki minutis, üks A4 formaadis lehekülg on umbes 2300 tähemärki ja selle läbilugemiseks ja mõistmiseks kulub veidi üle nelja minuti. Kui tööohutusplaan kirjutada 23 lk pikkuseks, kulub selle läbilugemiseks pea poolteist tundi.

Rubriigid
© 2019 must maja®